Sammasõunapuude kasvatamisest

Sammasõunapuu latva ei tohi lõigata, sest eesmärgiks on saada sambakujuline puu, kus viljad kasvavad ümber tüve asuvatel väga lühikestel okstel. Seetõttu tuleb puu latva hoolikalt kaitsta. Ladvale ja puule üldse on ohtlik varakevad, kus päevane kõrge temperatuur vaheldub öise madala õhutemperatuuriga. Olenevalt aastast ja väetamisest, võib juhtuda, et ladva ülaosa ei lõpeta sügisel õigeaegselt kasvu ja puitumine jääb seetõttu puudulikuks. Sammasõunapuid koos nende ladvaosaga on suhteliselt lihtne kaitsta varjutuskangaga, mida tuleks ümber puu asetada 1-1,5 ringi. Tihedamalt kaitstud päikesekiirte eest peab olema eeskätt puu lõuna ja edela poolne külg, sest pealelõunal tõuseb õhutemperatuur kõige kõrgemale. Kanga eesmärgiks on puu kaitsmine ajutise soojenemise eest. Öise külma eest ei suuda kangas (ega ka muu kate) nii kui nii puud kaitsta.
Sammasõunapuude istutustiheduseks reas soovitatakse tavaliselt 0,8-1,2 m. Sobivad hästi näiteks sissesõidutee või mõne piirde äärde. Jälgida tuleks, et nad ei jääks kõrgekasvuliste puude varju.
Sammasõunapuud vajavad aias vähe ruumi ja on dekoratiivsed. Istutades eri sorte on võimalik saada erinevaid maitseelamusi. Kuna puu kohta saadakse mõistlik kogus õunu, siis jääb ära tugevakasvulistele õunapuudele tavapärane viljade mõttetu korjamine ja nende hävitamine. Sammasõunapuud vajavad vaid vähest lõikamist ja seda on lihtne teha. Kui latv on siiski millegipärast hävinenud, siis on soovitatav kujundada uus latv ja liigsed kasvama hakanud külgharud eemaldada. Kuid puu võib kujundada ka 2-3 haruliseks. Selline madal puu näeb samuti päris meeldiv välja. Siiski ei värvu viljad sel juhul nii hästi ja on veidi väiksemad.
Sammasõunapuude juurestik ei ulatu sügavale ja seetõttu ei suuda nad hankida põua korral piisavalt vett. Puud vajavad korrapärast kastmist. Pinnas on vaja hoida ligikaudu poole meetri sügavuselt niiske. Nagu puude korral ikka, tuleb vett anda pigem harvem ja korraga rohkem. Eriti hoolikas peab olema värskelt kasvukohale istutatud puu kastmisega. Kui kasvuperioodil hakkavad puu alumised lehed kolletuma ja maha langema on see kindel tunnus vee puudusest. Samal ajal on sammasõunapuu tavalise õunapuuga võrreldes vähem tundlik kõrge põhjavee taseme suhtes.
Istutamisel järgige lingil http://www.veed.ee/?id=48 toodud maguskirsi kohta käivaid soovitusi. Kaevates augu, kuhu mahub vaid istikuga kaasas olev mullapall, jääb puu kiratsema. Kui istutusauk on ette valmistatud nõuete kohaselt hoiduge istutusaastal pealtväetamisest. Eriti ettevaatlik peab olema lämmastikväetise suhtes, mis muudab puu külmaõrnaks, sest taime kasv ei peatu sügisel õigeaegselt. Augu alaserva, juurestikust kaugemale, võib väikese lämmastiku sisaldusega varuväetist siiski anda. Sellega „meelitatakse“ juurestik laienema ka puust kaugemale ja sügavamale.
Kuna puu juurestik ei asu sügaval, siis külmakahjustuse ohu vähendamiseks oleks kasulik pinnas katta näiteks 8-10 cm paksuse hakkepuidu kihiga. Puu ümbruse rohimisega on sel juhul vähe muret.

Johannes Valk, agronoom